kirikhärra piparkook

See retsept ei ole "Nutikast perenaisest", vaid hoopis ühest Pere ja Kodu ammusest retseptilisast. Lapsel tuli piparkoogiisu ja lunis, et emme, teeme piparkooke. Mina jällegi vastu, et meil ei ole tainast ja ise ei ole seda veel teinud. Siis aga tuli meelde, et ühes jõulu retseptivihikus oli pehme piparkoogi retsept.
Ma olen nüüd seda vist juba 3-4 korda järjest teinud (pannkoogid välja arvata). Nii mõnus mahe jõuluküpsetis :) Ma kasutasin Santa Maria piparkoogimaitseainet, mida vahel panen ka puuviljaleiva sisse.

hoidised! arooniasiirup

Tegin eelmisel laupäeval arooniasiirupit. Kuna raamat oli sõbranna käes, siis ei olnud retsept sealt, vaid ema käest. Väga hea sai :)

Räimevorm, lk 190

Puhastasin eile õhtul elus esimest korda räimi. 1 kg jaoks kulus 1 tund. Nonii. Said puhastatud nii, et selgrood jätsin alles, raputasin soola peale ja pistsin külmkappi. Täna lehitsesin kokaraamatut lootuses, et ehk pääsen kalade praadimisest (niimoodi tehti meil lapsepõlvekodus, aga mulle põhimõtteliselt praadimine ei meeldi). Selgrood jätsin puhastamisel alles, kuna ma lihtsalt ei tea, mismoodi see sealt väikese kala seest ilma lihata välja tuleb!
Igatahes räimevorm, mis oli ette nähtud fileedest, sai ka koos luudega minu arvates väga maitsev! Lisandiks pakkusin keedetud kartuleid. Sibul teeb roa mõnusalt magusaks.

Hakkliha-kapsapada odratangudega, lk 95

Hakkliha ostan üsna tihti, sest sellest saab nii erinevaid roogi kiirelt valmistada. Isu oli hakkliha-kapsahautise järele, aga tegemise ajal selgus, et kapsast on natuke vähe ja liha natuke palju. No siis arvasin, et see retsept on ideaalne. Köögikappi revideerides aga selgus, et viimase hernesupi keetmisega on odratangud otsa saanud ... no kasutasin siis taas loovat lähenemist ning asendasin tatratanguga (oleksin asendanud nisutanguga, mida tavaliselt asendan oma odrakruubi-kaalika-porgandi-sibula-küüslaugu pudrus, mis muide kõigile lastele on maitsenud, aga ka nisutangu ei leidnud). Hautatud sibul-porgand oli eelmisel korral boršisuppi tehes kõrvale pandud (teen alati sibula-porgandi segu rohkem ja panen portsudena sügavkülma). Väga mõnus mahe roog sai, kõigile maitses. Sai ka tunduvalt kiiremini valmis kui odrakruupidega!

suvikõrvitsapirukas, lk 70

Oo, milline maitseelamus! Kuumalt on parem kui külmalt. Pakkusin õhtusöögiks ja kahest näljasest täiskasvanust ja kahest mitte-nii-näljasest lapsest jäi järele üksnes üks tükike... Loomulikult ei saanud ma ilma täienduste-lisandusteta (milleks olid jäägid - keedetud muna, grillkana tükid, tomati unustasin panemata ja sulatatud juustu asendasin suitsujuustuga), no aga arvan, et praegusel suvikõrvitsa hooajal jõuan ka originaalretsepti järgi proovida. Sõbranna maitses järgmisel päeval külmalt ja nentis ka, et soojalt oleks kindlasti eriti maitsev.

hoidiste aeg

No nii, mürinal on saabumas hoidiste aeg. Eks näis, kas siis sel suvel saan endale lastest niipalju vaba aega organiseerida, et miskit purki pista. Soov on suur.
Veel ei ole ka hilja proovida ära sõbranna soovitus rabarberi purkipistmiseks - tükeldatud rabarber veidi keeta, natuke suhkrut ja purki. Hoida külmikus. Talvel oli väga mõnus karaskile lisada. Ja loomulikult saab sellest igasuguseid muid küpsetisi valmistada.

Ruudukook, lk 250

See kook on oivaline! Tõeliselt maitsev, lihtne valmistada (ka mehel ja lapsel oli tegevust, nemad tegid taignaussid peale), kiirelt valmiv. Olen täiesti päri autoritega, et kui keldris moosiriiul olemas, siis odav ka.
See jääb mulle kindlasti kordusretseptiks!

kookosküpsised

Rikun reegleid, retsepti leiate 2010 a. märtsi Pere ja Kodu retseptivihikust Pereköök.

50g võid

2dl suhkrut (võib ka vähem panna, kui väga magusaid küpsiseid ei armasta)

2 väikest muna

200g kookoshelbeid

Sulata või, sega suhkru, munade ja kookoshelvestega. Lase seista 10 minutit. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile lusikaga väikesed kuhjad.

Küpseta ahjus ülemisel siinil (keskmisel siinil küpsetades läksid mul küpsiste põhjad liiga tumedaks) 10-12 min 200ºC juures, ehk kuni küpsised saavad kuldse värvi.

Rabarberi- plaadikook, lk 251

Rabarberihooajal on minu arvates suisa kohustuslik proovida uusi plaadikoogi retsepte. Ausalt öeldes viimased aastad olen ses osas lihtsalt läbi ajanud ja teinud seda koogipõhja, mida teen juba aastaid. Seekord sain perekonnatuttavate juures külas käies nii hea maitseelamuse, et söendasin retsepti küsida ja selgus, et see on raamatust "100 kooki", üks autoritest sama kes "Nutika perenaise kokaraamatul".
Aga see retsept on minu jaoks nii tavaline, et enam arvatavasti ei korda. No minu jaoks hästi tavaline. Juurde sobiks vaniljekreem või vaniljeplombiir. Plussiks on kiire valmistamis- ja valmimisaeg.

Hakklihakaste letšoga, lk 100

See oli üle pika aja selline mõnus paks kaste, mida serveerisin pennega. Väga maitsev tuli, suurendasin loomulikult koguseid ja kuna letšot oli ainult üks purk, asendasin teise purgi tädi tehtud tomati-sibula hautisega. Väga maitsev!

Idandamine

Hurraa! Sain seekord hakkama, esimese purgipõhjatäie pistis vanem laps üksi pintslisse ja teatas, et soovib veel! Vast oli seekordse õnnestumise ja mitte-hallitama-läinud seemnete võti kaks korda päevas loputamises. Seemned seekord siis seguna ja mahedad. Täna õhtuks peaks järgmine purgipõhi juba söödav olema :)

Vaheraport

Endale vaheraport: uuesti olen teinud singi-muna pannirooga (viimati täna hommikusöögiks, seekord ilma kartuli ja tomatita), mitu korda olen uuesti teinud kanapalle ahjus saiakuubikute ja munakattega (see on tõesti maitsev, ehk on võti majonees?), samuti pikkpoissi majoneesikattega. Nii et ega see tahtmine uusi roogi proovida ei kao kuhugi, vahel lihtsalt on mõne ammuproovitud supi isu (hiljuti keetsin rassolnikut), kanasupp on ka meie pere lemmik ja jõuab üsna tihti lauale.
Olen päkapikule raamatu eest väga tänulik!

Spagetid hakkliha-köögiviljakastmes, lk 126

Tore, et vahel ikka õnnestub ka :) See on selline mõnus lihakaste, mida söövad hea meelega nii suured kui väikesed. Minu jaoks plussiks, et lisaks hakklihale on köögivilja, mis muudavad roa kergemaks. Seekord lisasin lõpus veel oliive. Paprikat esialgu ei lisanud, vaid selle panen alati lõpupoole, um 4-5 minutit enne valmimist, siis jäävad paprikatükid veel mõnusalt krõmpsud.

Ah-jaa, meie pere kogused on veidi teised, kui raamatus, seega spagetid keetsin eraldi. Minu jaoks suurt vahet ei ole, serveerin ju ikka koos :)

Borš meie pere moodi, lk 20

Järgmine ebaõnnestumine. Ah, et miks ei ole kaua kirjutanud? Väga proosalistel põhjustel, ei ole olnud loomingulist tuju uuteks kokkamisteks, sest kõik pereliikmed olid järgemööda mingis viiruses. No ja siis sai vanem laps 2 päeva lasteaias käia ja tõi koju toreda nakkuva köha-nohu. Sellisel ajal ei ole mul tuju kokkamiseks. Olen teinud uuesti seda mõnusat kanapallidega ahjurooga ja siis ikka tavapärane see-mida-lapsed-meelsasti-söövad (loe: pannkoogid, pelmeenid, frikadellisupp).
Supist - minu jaoks on nende purgisuppide, isegi siis, kui sinna on lisandeid juurde pandud, aeg ümber. No ei maitse. Tegin supi valmis, maitsesin ja teadsin, et see lauale ei jõua. Ei jõudnudki.
Meie pere borš käib ikka värsketest toorainetest - värske peet, kapsas, porgand, sibul. Kõik toorelt riivida, sibul hakkida ja kõik komponendid pannil võis veidi läbi kuumutada, potti puljongisse (tavaliselt teen pooleks sea- ja loomakondist) ja keema.

Porgandisai päevalilleseemnetega, lk 86

See on minu esimene ebaõnnestumine selles projektis. Pean tõdema, et ei ole ka aastaid pärmiga saia küpsetanud, paar aastat tagasi sain valge jahu ja valge suhkru eiramisega pärmseenest lahti ... Aga jah, eks see jahu tuli vaikselt menüüsse tagasi ... Porgandisaiaga oli kõik täiuslik kuni ahjupanekuni, pätsid kerkisid väga hästi. Aga ahjust tulles oli kaks plönni järgi jäänud, ei tea, midagi sai valesti. Mulle tundus, et tainas on liiga vedel.

Kana-köögiviljasupp, lk 24

Kasutasin kanakintse puljongi keetmiseks, sai tõeliselt lihane supp. Muidu kasutan broileri supikogu või suisa kanakaelu. Olen ka tervest broilerist teinud, aga siis tuleb nii palju liha, et osa kasutan pirukasse vms. Seekord sai väga maitsev puljong, suurem laps eelistab tavalist puljongit supile, nii sai ka seekord talle tassitäis eraldatud. Muidu ikka hautatud sibul-porgand ja kartul ning kanaliha ja ongi valmis (maitseroheliseks seekord petersell).

Argiõhtu ahjuroog, lk 144

Ma olen selle roa üle eriti rõõmus - küpses küll tund aeg, aga ettevalmistus oli suhteliselt kiire ja sai jääke ära kasutada. Ma kasutasin sealiha asemel hautatud loomaliha ning kuna kohvikoor sai kohvi peale kasutatud, panin lihaleent. Minu arvates väga maitsev ja toitev, samuti on plussiks, et kaste kohe olemas (tavaliselt see on ahjuroogade miinus, et jäävad kuivaks).

Kiire panniroog singi ja munaga, lk 174

See roog sai oivaline (isegi ilma singi ja hapukurgita, sest nende komponentide peale pistis väike kokk kisama, et ei pane). Mõlemad lapsed vintsutasid kaks portsjonit.

Hakkliha-köögiviljahautis, lk 108

Ostsin hakkliha ja plaanisin teha hakkliha-kapsahautist, aga vahepeal oli keegi kapsast hävitanud, nii et lisasin ka porgandit ja sibulat. Kaalikaga ei viitsinud jamama hakata, see haudub teistest ju kauem. Lisasin ka veidi hautatud sibulat.
Vanatädi õpetas, et kapsahautisele annab õige maitse sinep. Ja olen temaga päri, keetmise lõpul torts sinepit sisse ja toit purki.
Tavaliselt teen alati hautist ja suppi rohkem, panen kuumalt liitristesse purkidesse ja seisab kuni 2 nädalat külmkapis. Niimoodi hoides ei võta toit külmkapis ka hullult ruumi.
Hautiste tegemine on pärast Rimi Thomase sarja kampaaniat suisa lust, sest 5-liitrine haudepott on minu arvates imehea. Kel huvi, siis seda on veel müügil tavahinnaga 799 krooni.

Hapupiimakook, lk 272

Mnjah, mina isiklikult pettusin, sest ootasin keeksilaadset maiust, aga jäi nätskem. Samas mehele väga maitses. Kolmandal päeval oli aga ka see kook mulle meelepärane, sest seismisel oli veidi kuivanud :)
See kook tuli mul välja samasugune kui raamatus pildi peal, ma arvan, et see on juba midagi :)

Singi-juustupitsa, lk 78

Oo-jaa, olen autoritega täiesti päri, et kui peres on lapsi, siis on pitsa aeg-ajalt täiesti kohustuslik roog.
Olen ka kasutanud valmis pitsakatet, saab tõesti kiiresti, ei lähe aega hakkimisele. Seekord oli järgi osa grillkana, nii et see läks tükeldatuna põhikomponendiks. Samuti leidsin külmkapist pooliku purgi marineeritud paprikaid tšilliga ning lisasin ka neid veidi.
Minu imestus oli suur, kui ei leidnud retseptist praesibulat! Minu meelest annab sibul pitsale eriti hea maitse ja lisasin ka seekord.
Samuti olin pitsat selle retsepti järgi valmistama asudes väga imestunud, sest taigna ainete kogused olid kaks korda väiksemad kui minu tavapärasel suure ahjuplaadi kogusel. Aga kuna olin otsustanud retsepti järgida, tegin nii, nagu ette nähtud. Ja tulemus oli suurepärane imeõhukese põhjaga suure ahjuplaadi suurune pitsa!
Ah-jaa, mina ei ole siiani end pärmitaigna rullimisega üldse vaevanud, see läheb imehästi laiali otse küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil märgade kätega.

Toidutegemisest

Ma olen mitmeid kordi mõelnud, et mis see siis on, et mõnele meeldib ja teisele ei meeldi kohe üldse. Ja et mida see siis minu jaoks tähendab. Igatahes mõtlemisainet jätkub ...

Juuretisega rukkileib, lk 82

Nojah, ei olegi justkui muud lisada, et kui oled algaja, siis pigem küsi juuretist juba tegijalt! Ise ei ole püüdnud juuretist teha, aga sõbranna on korduvalt ebaõnnestunud.
Soovitan alati lisada rukkihelbeid, mis ka retseptis ette nähtud, sest need tõmbavad niiskust enda sisse ja leib ei jää nii nätske. Sama ülesannet täidavad kuivatatud puuviljad. Kui on valida elektri - ja gaasipliidi vahel, soovitan esimest.
Linnasejahu annab mõnusa nn päris leiva maitse, seda võib soovi korral lisada koos teiste komponentidega umbes kolmandiku jahukogusest.
Ah-jaa, sügisel avastasin, et kui suhkur asendada meega, saab tõeliselt oivalise maitse!!!

Igatahes kingimured on murtud, kui oskate ise leiba küpsetada :)

Projektidest ja hoidistest

Sõbranna käis külas ja muuhulgas tuli jutuks, et tema nn. selle aasta projekt on valmistada kõik kingitused sünnipäevadeks ise. Minu meelest väga hea idee. Ta alustas juba mõnede jõulukinkidega, valmistades marineeritud küüslauke.
Jõudsin juba lehitseda ka kokaraamatu hoidiste lehekülgi ning ootan juba põnevusega suve ja valmivaid aiasaadusi. Loomulikult ootan ka koduste abi, et kahe lapse kõrvalt see aeg võtta ja mõned juurikad-kurgid-paprikad ja muud krõmpsuvad sisse teha. Eriti isuäratav tundus mulle seente hoidise pilt, aga jah, paraku mulle meeldib küll väga seenel käia, aga mitte eriti seeni puhastada ja valmistada.
Muide, sõbranna lehitses ka "Nutika perenaise kokaraamatut" ja arvas, et see elustab nii mõnegi ammu tehtud roa. Nõustun täiega. Minu jaoks on mannabubert ja lumepallisupp suisa nostalgiahõngulised, sest ema armastas neid meile valmistada, kui olime alles väikesed lapsed. Oeh, nüüd olen hädas, sest sülg võib kohe arvutiklaviatuurile tilkuda ...

Odrakarask, lk 80

See on minu üks lemmikuid, valmistan päris tihti. Samas teen küpsetise pigem magusa kui soolase. Siin antud põhiretseptile lisan näiteks seismajäänud pruunikstõmbunud banaane, õunamoosi, rabarberihoidist, pudrujääke, seemneid ... Ma usun, et fantaasia võib siia muidki komponente lisada. Seekord oli lisandiks 1banaan ja pool väikest purki rabarberihoidist, veidi suhkrut lisasin ka, kuna tegemist oli eriti vähese suhrkruga hoidisega.
Serveerisin või ja piimaga, pool pannitäit läks korraga (kusjuures õhtusöök oli juba manustatud).
Olen hapupiima asendanud ka keefiriga või piima-hapukoore seguga (1:1). Jällegi sõltuvalt sellest, mida külmkapp parasjagu sisaldab.
Samuti olen vahel osa odrajahust asendanud nisujahuga ja teinud veidi paksemast taignast pätsikesi, sel juhul kerkivad nad mõnusamalt kui suurel ahjuplaadil.

Toorvorstikeste-oapada lk 173

See roog sai taas retseptist erinev, kuna tegin süüa sellest, mida kodus oli. Toorvorstikesed asendasin singiga. Purustatud tomati asemel kasutasin valmis tomatikastet. Igatahes kooslus purustatud tomatid- oad tomatikastmes toimib minu arvates alati ja on kasutatav mitmes roas. Liha üldmaitseainet ei kasutanud, kuna sellist mul ei olegi, seekord lisasin veidi sojat ja peterselli.
Igatahes tulemus sai nii hea, et meie mehega võtsime veel ühe portsjoni ning lapsed sõid ka kõik ära, mis mees ette neile tõstis. See teen mulle alati head meelt, kui minu valmistatud toit lastele maitseb.

mahlane kanapirukas lk 62 ja vürtsidest

See oli tõeliselt maitsev!
Ma usun, et kui seda valmistada tšilli ja tšillikastmega, on roog veelgi maitsvam. Aga laste pärast jätsin teravad elamused seekord ära. Muna-kohvikoore segu asendasin muna-hapukoore seguga ja retseptis toodud grillkana asemel kasutasin eelmisest toidukorrast allesjäänud kanatükikesi.
Minu meelest sai väga hõrk ja võib vabalt korrata.
Ah-jaa, igas küpsetises, mis on nisujahuga, asendan ma pool nisujahukogusest spelta täisterajahuga. No ikka selleks, et enda meelt rahustada, et ma ei söögi nii palju valget jahu ;)
Magustoiduks küpsetasime sõbrannaga piparkooke, veidi läksid kõrbema, aga mulle see Pere taigen meeldis - mõnusalt vütsikas ja pehme. Muide, piparkoogid on head seetõttu, et nendes sisalduvad vürtsid mõjuvad meie kehale ja meelele. Teatud vütsid ja maitseained nagu kardemon, kaneel, nelk, muskaat, ingver, basiilik, küüslauk, kurkum soojendavad, samas igale inimtüübile kõik ei sobi. Aeglastele ja rahulikele sobivad kaneel, ingver, küüslauk, sinepiseemned, pune, paprika.

pikkpoiss lk 98

12. jaanuar oli lihaõhtu. Valmistasin pikkpoisi majoneesi-juustukattega. Lisasin taignasse sibulat ja rohelist paprikat.

midagi magusat - halvaakook lk 256

Midagi tõeliselt magusa armastajatele!
Pühapäev sai magusaks halvaakoogiga. Lisasin väga magusale põhjale ja täidisele sõbrannalt saadud rabarberikeedist (hiljuti tal külas käies pakkus ta rabarberi-halvaakooki). Minu jaoks oli kook liiga magus, aga ülejäänud sõid taas 2 tükki korraga ...

Taas pastaroog

9. jaanuaril ei viitsinud keegi toidupoodi minna, see tähendab, et tegin jälle "sitast saia" (tavaliselt on siis menüüs sibulapirukas või makaronid juustuga). Seekord tegin pastakastet, mis oli lk 123 lihtsa pastaroa edasiarendus (lisasin suitsupõse tükikesi ja konserveeritud herneid ning paksuks ajasin sulatatud juustuga). Tulemus sai taas üllatavalt maitsev, mis peamine, mõlemad lapsed sõid.

midagi kanast lk 148

Ma arvan, et kogu aeg oleks tore süüa ehedat toitu, aga paratamatult on ka kodusel pereemal aeg-ajalt kiire, siis valmistan ka subproduktidest.
Köögivili kanapallide ja saiakuubikutega oli kogu pere lemmik! Tõeliselt mõnus roog, valmis kiiresti. Hapukoore asendasin olemasoleva kohvikoorega. Saiakuubikud annavad roale väga hea maitse ja ka väljanägemise. Mis peamine- mõlemad lapsed sõid.

esimene pastaroog lk 119

6. jaanuaril valmistasin esimese roa. Minu nõrkus on kõikidele retseptidele loominguliselt läheneda, loodan, et raamatu autorid seda pahaks ei pane, otse vastupidi.
Loomingulisus tähendab minu jaoks seda, et kui mõnda komponenti parasjagu ei ole, siis saab selle ju alati millegi sobivaga asendada.
Tuunikalapasta tomatitega - asendasin konservi värskete tomatitega, samuti lisasin ühe riivitud porgandi. Samuti Parmesani asemel kasutasin olemasolevat Eesti juustu.
Sai üllatavalt maitsev, minu jaoks oli avastus lisada pastakastmesse sidrunit!

Algus

Algus oli lihtne tulema. Idee ei ole originaalne, arvatavasti midagi täiesti uut on raske välja mõelda. Aga väljakutsuv on küll - 365 päevaga 220 retsepti järgi toitu valmistada.
Lia Virkus ja Pille Enden on minu arvates "Nutika perenaise kokaraamatuga" täitnud siiani vaba nišši. Kuna päkapikk arvas, et mulle võib see kokaraamat rõõmu valmistada ja Julie/Julia film hiljuti kaetud, ei pidanudki palju nuputama, et selle siinse projektiga alustada.