Kaalika-tangupuder, lk 203

Ooo, milline maitseelamus! Isegi meie närb sööja sõi kausi tühjaks!
Loomulikult ei suutnud ma hoiduda lisanditest, s.t kasutasin lisaks kaalikale veel porgandit ja viskasin mõned väiksed sibulad ja küüslaugud ka potti hauduma.
Järgmine kord proovin ainult kaalikaga, ma usun, et on veidi teine maitsenüanss. Aga läbikasvanud sealiha panin suhteliselt vähe, et saaks veidi rasva aedvilja hautamiseks ja maitset.
Mees ka kiitis :)

Marineeritud kõrvitsad, lk 306

Tegelikult tegi mees. Ja mitte just täpselt selle retsepti, vaid vanaema retsepti järgi. Võrdluses selgus, et raamatu retseptis on rohkem äädikat ja vähem vürtsi.
Mulle nii meeldis, et mees ühel päeval võttis kööginurgas lösutava väga kannatadasaanud välimusega kõrvitsa (mille ma kavatsesin juba bioloogilise prügi hulka viia) ja selle lahti lõikas. Ja tükeldas. Ja järgmise päevani külma veega likku jättis. Said tõesti krõmpsuvamad kui minu tehtud eelmine partii, mis ei olnud likku jäetud.
Noorem laps on nüüd iga päev kõrvitsat küsinud!

Kartuli-juustupirukas, lk 66

Tõeliselt hämmastav, kuidas üks lihtsatest komponentidest pirukas võib nii hõrgult maitseda! Olin veidi segaduses, kui pirukat tegema hakates leidsin retseptist täidisena üksnes keedetud kartuli, keedetud porgandi ja "hautatud" (no kuidas öelda vähe praetud) porru. Loomulikult tuli kohe tahtmine miskit lisada, aga sain ikka endale stopp öeldud ja peaaegu originaali järgi pirukas valmis tehtud. Peaaegu seetõttu, et porru asendasin olemasoleva sibulaga. Usun, et mahedamaitseline porru oleks veelgi mõnusamaks maitse muutnud.
Pakkusin koos isetehtud kanapuljongiga (nn pakipuljongit ei ole meil enam kapis).
Proovisin ka teine kord tavalise muretaignaga, aga uskugem mind- originaali kartuli-muretaigen on efektsem, tuli krõbedam ja tummisem.
Soovitan järele proovida, minu meelest kõlbab pakkuda ka külalistele.