Värskekapsasupp

See postitus on teemast väljas seetõttu, et retsept ei pärine "Nutika perenaise kokaraamatust", küll on aga modifitseering samade autorite raamatust suppide, pajaroogade ja vormiroogade kohta. Üldiselt olen korralik supikeetja, sest supp on meie pere koduste lõunasöök. Mingi aeg (vist üle aasa) ei ole ma keetnud värskekapsasuppi, kuna see ei tulnud minu arvates kunagi piisavalt hea ja maitsev (kui kasutasin seakonte, tuli liialt rasvane, kui veisekonte, liialt lahja). Seekord proovisin kahe kondi segu ja avastasin enda arvates saladuse - küüslauk! See lisatakse koos kartuliga ja annab nii mõnusa magusa maitse! Sibulat panen terve mugula ja enne serveerimist kougin välja, sest vanemal pojal on sibulavastane periood käsil. Maitseks sõbrannalt saadud külmutatud tilli ja ise sügavkülma hoiule pandud peterselli. Väga maitsev! Kindlasti on supp ka parem kontrollitud toormest (loe mahejuurikatest), ise ostan turult talukaupa, mis kindlasti täiesti väetisevabalt kasvanud ei ole, aga on tunduvalt magusam kui poest hangitud kraam.
Autorid teevad aga värskekapsasupi viineritega, mis kergelt praetult lisatakse supile viimasena.