taas marineeritud kõrvitsad, lk 306

2011 aastal tegime kõrvitsaid talgukorras koos sõbrannaga. Ja iga potitäis sai veidi oma maitsega, sest seekord tegin raamatu retsepti järgi, aga äädikat timmisin veel enne purkipanemist.
Igatahes sõbranna töökaaslased kiitsid!
Tänan sõbrannat, kellelt kõrvitsa sain ja sõbrannat, kes aitas sisse teha! Sain sellest pühapäevasest toimetamisest nii palju energiat, et enne magamaminekut haarasin veel tolmuimeja ja toad said nagu nõiaväel puhtaks! Nii et järgmise nädalavahetuse tähtsateks külalisteks, kes tulid noorema poja sünnipäeva tähistama, oli juba kergem ette valmistada.

Seekord retsept ka:
1,2 l vett
700 gr suhkrut
6 spl äädikat
12 tera vürtsi
12 tera nelki
1-2 kaneelikoort

Sel aastal tegin kõrvitsaid ka lasteaia jõululaadale, sinna tegin neid nn krõmpsuvaid ehk siis öö otsa enne külmas vees hoituid. Talgutel tegime järjest - kõigepealt puhastamine ja siis potti-purki.
Ma ostan hõõgveinisegu, kust saan nelgi ja kaneelikoore, vürtsi on mul olemas eraldi (kuna seda kasutan supi ja pajaroa sisse).

uus kokaraamat ja statistika

Sain 2011 aasta jõuludeks päkapikult samadelt autoritelt järgmise raamatu, nimelt " Kiire perenaise kokaraamat". Olen tänulik.
1031 vaatamist läbi aegade, eelmisel kuul 90. Kahjuks ei leidnud koheselt, mitu postitust olen teinud, igatahes mitte just märkimisväärselt.
Ah-jaa, kohe tuli taas meelde selle blogi algus - film, mis mind inspireeris eksperimenti kordama, ainult ma ei seadnud endale mingeid eesmärke.

Värskekapsasupp

See postitus on teemast väljas seetõttu, et retsept ei pärine "Nutika perenaise kokaraamatust", küll on aga modifitseering samade autorite raamatust suppide, pajaroogade ja vormiroogade kohta. Üldiselt olen korralik supikeetja, sest supp on meie pere koduste lõunasöök. Mingi aeg (vist üle aasa) ei ole ma keetnud värskekapsasuppi, kuna see ei tulnud minu arvates kunagi piisavalt hea ja maitsev (kui kasutasin seakonte, tuli liialt rasvane, kui veisekonte, liialt lahja). Seekord proovisin kahe kondi segu ja avastasin enda arvates saladuse - küüslauk! See lisatakse koos kartuliga ja annab nii mõnusa magusa maitse! Sibulat panen terve mugula ja enne serveerimist kougin välja, sest vanemal pojal on sibulavastane periood käsil. Maitseks sõbrannalt saadud külmutatud tilli ja ise sügavkülma hoiule pandud peterselli. Väga maitsev! Kindlasti on supp ka parem kontrollitud toormest (loe mahejuurikatest), ise ostan turult talukaupa, mis kindlasti täiesti väetisevabalt kasvanud ei ole, aga on tunduvalt magusam kui poest hangitud kraam.
Autorid teevad aga värskekapsasupi viineritega, mis kergelt praetult lisatakse supile viimasena.

Speltapräänikud, lk 296

Võin vast õnnestumise panna mehe arvele, kuna tema tegi, mina mõõtsin ainult ettenähtud toiduained valmis ja panin küpsetuspaberiga ahjuplaadi käeulatusse. Tõeliselt mõnusad, vintsutasin ise peaaegu pooled korraga kõhtu! Need on minu meelest ka mõnusad matkale kaasa võtmiseks, sest olid toitvad.

Maksa-köögiviljahautis, lk 167

Tõeliselt mõnus argiroog! Porgand ja sibul annavad magusust, kartul toekust, peekon hüva maitset. Väga kiirelt valmiv ja lihtne teha. Jällegi on olnud juba korduvalt laual.

Pastakaste liha ja tomatitega, lk 122

Väga hea, mõnus, lihtne, kiire. Küüslauk annab mõnusalt magusa maitse. Mina jätsin retseptis ettenähtud puljongikuubiku ära, tavaline vesi ajab kastme sees ka asja ära.

mannabubert, lk 216

Nii tore on pakkuda lastele midagi oma lapsepõlvest! Ütlen ausalt, et ei olnud seda magustoitu ise teinud, viimati saingi lapsepõlves, kui ema meile ikka aeg-ajalt mannabubertit või lumepallisuppi tegi.
Kõigile maitses, pakkusin mustikakiselliga.